Skip to main content

Hüperlokaalne klassiruum

Tänane haridussüsteem on lahku kasvamas ühiskonna ja tööjõuturu kiirest arengust. Liigne koha- ja ajakeskne õpe peab end üha enam tõestama olukorras, kus süveneb õpetajate puudus, rahvastik väheneb ja ränne – sealhulgas linnastumine – kasvab. Ometi puuduvad õpivõimaluste avardamise taustal konkreetsed lahendused haridusvaldkonna püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Osalt seetõttu, et praegu kasutusel olevad rahastusmudelid ja regulatsioonid ei aita kaasa haridussüsteemi arengule.

Eksperimendiga uuris Hüperlokaalse klassiruumi tiim, kas peab paika hüpotees, et ühe õpetajaga on võimalik kvaliteetset õpet läbi viia riikliku õppekava alusel mitmes 10 erinevas koolis, korraga õpetada klasse, mis asuvad füüsiliselt eri kohtades.

Accelerate Estonia programmi raames lõi Hüperlokaalse klassiruumi tiim Eestis riiklikul tasemel koole ühendava kolmeteistosalise hajaõppe kursuse. Uutmoodi õpetasmimeetodi ja -keskkonna ehk hüperlokaalse klassiruumiga soovisime peamiselt tõestada, kas ühe õpetajaga on võimalik samaaegselt kvaliteetset õpet läbi viia kümnes erinevas koolis.

Eksperimendi läbi ehitas tiim üles gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse kursuse „Ühiskonna areng ja demokraatia“ õpetamisele mitmetes koolides klasside kaupa. Kursusel osales 10 klassi kümnest erinevast koolist üle Eesti. Kursust juhendas kogenud ühiskonnaõpetuse õpetaja Kätlin Kuldmaa, kel on ka varasem põhjalik distantsilt õpetamise kogemus.

Loodud kursus vastas riiklikus õppekavas seatud õpiväljundile ja mahule, kuid erinevalt tavalisest klassiruumist töötasid õpilased distantsilt ning osa õppetööd muudeti õpilase isejuhitud tööks. Eksperimendi kaudu soovisime mõista, kas hüperlokaalne klassiruum on võimalik alternatiiv koolidele ja regioonidele, kus puudub õpetaja või juhendaja on ülekoormatud.

Mis oli eksperimendi mõju?

Eksperimendi läbiviimine – seejuures õpilaste ja õpetajate positiivne tagasiside – tõestas, et üks õpetaja suudab tulemuslikult õpetada kümmet klassi korraga. Koguni 80,6% vastanutest vastas, et neile väga sobib hüperlokaalne õpe. Hüperlokaalsel õppel nähakse mitmeid eeliseid, alates võimalusest kutsuda tundidesse põnevaid külalisi kuni õppe päevakajalisuseni. Tulemused kinnitasid, et hüperlokaalne õppimismeetod võib olla sama efektiivne kui tavapärane klassiruumiõpe. Õpilaste küsitlus tõestas, et nad hindavad erinevat hajaõpet, sealhulgas erisuguseid õppevorme, pigem kõrgelt. Samas rõhutavad ka õpilased, et hüperlokaalsuse korral peab õpilase enda õpimotivatsioon ja tahe olema märksa suurem kui tavapäraselt.

Eksperiment tõestas ka seda, et riik peab ja saab avada haridusturu õpetamist korraldavatele haridusteenuse pakkujatele, mis eeldaks koolide pidamise ja õpetajate palgafondiga seotud regulatsioone ja seaduste muutmist selliselt, et samaväärse haridusteenuse ostmine oleks haridusasutustele võimalik ühtsetel alustel. Eksperimendi tulemuste põhjal töötati välja vajalikud muutused Põhikooli ja Gümnaasiumi seaduses.

Hüperlokaalne klassiruum leevendab hariduses süvenevaid probleem nagu õpetajate puudus, kasvavad kulutused ja maakoolide sulgemine. See võimaldab õpet personaliseerida nii alternatiivi pakkumise kui ka sisu poolest personaliseeritavate kursustega ning muudab hariduse skaleeritavamaks, haakides teadmiste omandamise lahti konkreetsest kohast ja osaliselt ka ajast. Nõnda saavad õpetajate puuduses vaevlevad väikekoolid pakkuda suurlinna koolidega võrdväärse kvaliteediga haridust vähendades haridusasutuste sulgemise ohtu, sest maapiirkondades võiksid koolid toimida  eeskätt koosõppekeskustena.

Eksperimenti viisid läbi:

Millton Events & Edumus

Lehari Kaustel, EKSPERIMENDI JUHT