Skip to main content

Mustermajad: Tee ringmajandava ehitussektorini tänu modulaarsele ehitusele

Probleem

Tänased ehitusviisid ei ole jätkusuutlikud – ehitus täna on paljuski sarnane sellele, kuidas ehitati maju sajand tagasi – kohapeal, avatud vihmale ja tuulele, saastades naabrust tolmu ja müraga. Ehitusprotsessid raiskavad materjali-, inim- ja energiaressursse. Ehitussektor toodab umbes 40% kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest ja on ülekaalukalt suurim tooraine kasutaja, seejuures hoonete elutsükli lõpus võetakse taaskasutusse vähem kui kolmandik materjalidest.

Ehituselementide korduvkasutamine või materjalide ringlussevõtt ei ole laialt levinud praktika. Ehitusmaterjalid on enamasti ühekordselt kasutatavad uued materjalid. Pärast hoone lammutamist saadetakse suurtes kogustes materjale prügimäele või pinnatäiteks. Kaasaegsete hoonete ehitusviis ei võimalda hiljem materjale tüübi järgi eraldada. Hoonete renoveerimine on sageli võimatu ülesanne, kuna hooned ei ole kohandatavad ja loodud muudatusteks.

Rohepööre ehitustööstuses on väga aeglane. Peamised huvirühmad ei investeeri piisavalt vajalikesse ja sektorit muutvatesse uuendustesse. Ehitus on üks vähem digitaliseeritud tööstusharusid maailmas, kus patenteeritud tehnoloogiad domineerivad selgelt avatud lähtekoodiga lahenduste üle.

Loodud lahendus

Aastaks 2027 peavad Eestis kõik avaliku sektori uued hooned olema nullenergia hooned. 2030. aastaks kehtib sama ka erasektoris. Uuteks nõueteks peame valmistuma juba praegu, et õigel ajal oleks keskkonnasõbralikud lahendused lihtsasti kasutatavad.

Mustermajad on avatud lähtekoodiga platvorm modulaarsetele ja väikese keskkonnamõjuga hoonetele, mida saab kohandada ja uuendada ka ehitusjärgselt. Peamine eesmärk on vähendada ehituse keskkonnajalajälge, luues nõudlusel ja pakkumisel põhineva rohelise ehituse turu.

Mustermajad on:
  • toodetud tehases;
  • standardsetest osadest;
  • valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest.

Lähitulevikus projekteeritakse moodulhooneid vaid tundidega ja ehitatakse valmis nädalatega. Juba praegu olemasolev tehnoloogia võib oluliselt lühendada projekteerimis- ja ehitusaega, samas vähendada süsiniku jalajälge koguni kolm korda.

Mõju

Accelerate Estonia programmi jooksul viisime läbi uuringu ja pilootprojekti, mis lähtus eeldusest, et 75% uutest hoonetest on võimalik ehitada peamiselt biogeensetest e looduslikest materjalidest ja modulaarsetest ning ringkasutatavatest komponentidest.

Oma eksperimendis kasutasime mustermaja platvormi lasteaedade ja büroohoonete kavandamisel. Võrdlesime loodud lahendusi tänapäeval levinud lahendustega, võrdlesime erinevate looduslike materjalide kasutamist ja analüüsisime hoonete seotud süsiniku jalajälge. Võrdlus näitas olulisi tulemusi ja märkimisväärset, koguni kolm korda väiksemat süsiniku jalajälge mustermajade puhul.

Oleme juba alustanud oma esimesi projekte arhitektuurivõistluseks Tallinna linnaga, et ehitada aastaks 2023 esimene moodullasteaed. Elektrilevist on saanud ka avaliku sektori teerajaja, kes investeerib mustermajade platvormi arendamisse. Arhitektide, inseneride ja tehasemaja projekteerijatest meeskond on nende Elektrilevi tellimusel välja töötanud avatud lähtekoodiga komponentide kataloogi moodulklassiruumide, töökodade ja väikeste büroohoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Elektrilevi uue hoone ehitamiseks on praegu välja kuulutatud hankekonkurss ja hoone tootmine on kavandatud 2023. aasta alguses.

Traditsiooniliste ehituspraktikatega ehitatud lasteaed vasakul ning mustermajade mudelit kasutades ehitatud lasteaed paremal.

Tulevikuplaanid

Meie ambitsioon on teha revolutsiooni ehitussektoris ja me alustame Eestist. Meie järgmine ülesanne on arendada esmalt tehnoloogiaid ja luua uute mustrite prototüüpe, ehitada Ukraina jaoks ja seejärel aidata Ukrainal pärast sõja võitu saada Euroopale rohelisi hooneid loovaks tootmiskeskuseks.

Renee Puusepp, EKSPERIMENDI JUHT