Ainuüksi Ühendkuningriigis tegutseb ligi 200, mõnede andmete kohaselt lausa 300 kiirendiprogrammi. Seejuures täheldavad kiirendid, et programmides osalevate idufirmade arv kasvab iga aastaga pea 75% võrra. Numbritele otsa vaadates võib esmalt jääda mulje, et turul on tekkimas kiirendite küllastus, teisalt on suur osa programmidest edukalt leidnud oma spetsiifika, millega valdkonnas silma paista.
Accelerate Estonia äriarenduse juht Oliver Rätsep, Cristina Lisii (The Royal Academy of Engineering) ja Bartosz Wawrzynówiga (FNP Ventures) liitusid saatejuhi Fabio Bianchiga Oxentia kaheosalises taskuhäälingus, kus arutleti selle üle, kuidas ning miks saavutada paisuval kiirendite turul mitmekesisus.
Siin on lühikokkuvõte arutelust.
Edukas kiirendi leiab olenemata turu suurusest oma fookuse ja sihtgruppi
Tunniajase vestluse käigus jõudsid taskuhäälingu külalised järeldusele, et kiirendite turg peab kahtlemata säilitama oma mitmekesisuse. Kuigi Eesti ega Poola turumahtu ei anna võrrelda näiteks Ühendkuningriigiga, on väiksematel turgudel sama oluline, et kiirendid asetavad oma tähelepanu keskpunkti spetsiifilise turusegmendi, mis peegeldab ka meeskonna tugevusi antud valdkonnas.
FNP Venturesi portfellihaldur Bartosz Wawrzynów toonitas siinkohal, et Euroopa kiirendite edu sõltub eelkõige programmi meeskonna kogemustest ning teadmistest konkreetsel turul. “Ka keemias ei ole igaks reaktsiooniks universaalset ensüümi. Iga reaktsioon nõuab eraldi katalüsaatorit,” näitlikustas Wawrzynów, kuidas keskendudes ühele turusegmendile, saab kiirendi pakkuda tuge, mis on ettevõtte keskne ning valdkonna spetsiifiline. Selline strateegia annab kiirendite maastikul teatud konkurentsieelise ning paneb suuremas pildis aluse laiahaardelisele kasvulavale, kust antakse tõukejõudu erilaadsetele ärimudelitele.
Kiirendid ei paku väärtust vaid ettevõttele, nende töövilju nopib terve ökosüsteem
Cristina Lisii silmis on esmapilgul programmis osalevale ettevõttele kui ka laiemale kogukonnale pakutav väärtuspakkumine tegelikkuses palju laiema mõjuga. Näitena tõi Lisii kiirendite läbiviidava hoolsuskohustuse protsessi (due diligence), mille edukas läbimine annab tema sõnul ka tugeva signaali, millistesse idufirmadesse tasub hetkel investeerida.
Samamoodi on edukas kiirendi suutlik tegelema nii väiksemate – näiteks ettevõtete administratiivsete probleemide lahendamisega – kui ka suuremate teemade – näiteks tiimi kompetentsi ning enesekindluste tõstmisega. Iga samm peaks seejuures ühendama erinevaid turuosalisi ning toetama ökosüsteemi arengut.
Nii leidis ka Rätsep, et kiirenditel on omanäoline roll investorite, potentsiaalsete partnerite ning müügikanalitega sidemete loomisel, viidates seejuures vanasõnale: „Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui sa tahad jõuda kaugele, mine koos.” Rätsepa sõnul ei peakski kiirendi roll olema piiritletud vaid kindlate ettevõtete abistamisega. Innovatsiooniprogrammidel on ka tugev potentsiaal aktsiivselt kujundada laiemat ettevõtluse ökosüsteemi.
Näitena võib tuua Accelerate Estonia programmi, mille eripära peitub just laiema ökosüsteemi toetamises, eemaldades ettevõtete teelt regulatiivseid takistusted. Programm on suunatud just ettevõtetele, kes soovivad avada oma lahendustega uusi turge, kuid leiavad ennast olukorrast, kus seadusandlus piirab või ei näe hetkel üldse ette sellise turu teket. Olgu tegemist äriprojekti, idee, toote või teenusega, programm aitab erinevate mõjuanalüüside ning pilootprojektide abil valideerida, kas avalikus sektoris on võimalik taolist muudatust ellu viia. Sellise valideerimissüsteemi rakendamine hõlbustab ka lahenduse eksportimist teistesse riikidesse.
Kas edukad kiirendid kasvavad välja vaid erasektorist?
Enamik kiirendeid on end üles ehitanud just erasektoris, tuginedes suuresti asutajate ning investorite kogemustele. Samas leidsid taskuhäälingu külalised, et olulist rolli mängivad ka riiklikult rahastatud kiirendid – eriti nendel juhtudel, kui programm on suunatud konkreetsele turusegmendile. „Usun, et riiklikult rahastatud kiirendprogrammidel on turul oma koht. On selge, et riigid soovivad investeerida strateegilistesse tööstusharudesse, et toetada kasvu kindlas valdkonnas,” märkis Lisii.
Mõni riiki võib tänu soodsale koostöökeskkonnale olla ise justkui kiirendi. “Üks selline kiirendi on Eesti. See on väike riik, kus elab vaid 1,3 miljonit inimest, mis tähendab, et kõik tunnevad kõiki,” selgitas Rätsep, “seega on kõik – olgu tegemist kiirendi, riskikapitalifondi või startupiga – kogukonnas väga tihedalt seotud.” Kogu riik tegutseb nagu idufirma: agiilne ja digitaalne.
“Tavaliselt ei jõua riik lihtsalt tehnoloogiale kannule,” märkis Lisii oma kogemustest riigisektoris, kus regulatsioonid kipuvad pigem tehnoloogial, eriti näiteks tehisintellekti valdkonnas, jalus olema, kui selle edusammudega kaasas jooksma. Seepärast on ülimalt tähtis, et riik proovib ka ettevaatavalt luua meetmeid, mis hõlbustavad uute turgude avamist. “Sellist proaktiivset mudelit võiks võimalikult palju erinevates valdkondades rakendada,” lisas ta.
Kas “turunda enne turustamist” on jätkusuutlik strateegia?
Tulemuslikud meeskonnad võivad lubada endale ka tavalisest agiilsemat turundusstrateegiat. “Turunda enne turustamist” on käsitus, mille kohaselt turundab ettevõte välja lahendust, mis tegelikult eksisteerib hetkel vaid paberil, selgitas Wawrzynów. Sellise riskantse strateegia kasutamisel ei saa aga lahendused jääda vaid teooriaks, taolist turundust on võimalik läbi viia vaid siis, kui idee taga on võimekas, tulemuslik ja tehniliste oskustega meeskond, kes on valmis kontseptsiooni väga lühikese aja jooksul reaalsuseks muutma.
Kas selline kontseptsioon on aga pikas perspektiivis jätkusuutlik?
Saatejuht Fabio Bianchi leidis, et “turunda enne turustamist” meetodile on potentsiaalselt jätkusuutlikum lähenemisviis, mis võiks edukas olla just tugevalt reguleeritud sektorites. Alternatiivne lahendus sarnaneb Accelerate Estonia missiooniga: enne müügitööd tõestatakse uue toote või teenuse funktsionaalsus läbi esmase piloot- või prototüübi testimise. Rätsep oli seejuures päri, et avaliku sektori toetuse saamiseks ainult müügist ei piisa. Et saavutada riigi tugi uue turu avamisel, on vaja konkreetseid andmeid, mida on võimalik koguda näiteks mõjuanalüüsi või piloodi näol.
Kas mõttevahetus tekitas huvi? Kuula arutelu pikemalt Oxentia kaheosalise taskuhäälingusaates Bringing new ideas to life.
Kas sinu ettevõte soovib tuua turule innovatiivset lahendust, kuid praegune seadustik sellist turgu ette ei näe? Loe meie töö kohta lähemalt kandideerimise lehelt ning saa teada, kuidas Accelerate Estonia meeskond võib Sulle regulatiivsete barjääride murdmisel abiks olla.
“Üks selline kiirendi on Eesti. See on väike riik, kus elab vaid 1,3 miljonit inimest, mis tähendab, et kõik tunnevad kõiki. Seega on kõik – olgu tegemist kiirendi, riskikapitalifondi või startupiga – kogukonnas väga tihedalt seotud.”
Oliver Rätsep
Kogu riik tegutseb nagu idufirma: agiilne ja digitaalne.
“Tavaliselt ei jõua riik lihtsalt tehnoloogiale kannule,” märkis Lisii oma kogemustest riigisektoris, kus regulatsioonid kipuvad pigem tehnoloogial, eriti näiteks tehisintellekti valdkonnas, jalus olema, kui selle edusammudega kaasas jooksma. Seepärast on ülimalt tähtis, et riik proovib ka ettevaatavalt luua meetmeid, mis hõlbustavad uute turgude avamist. “Sellist proaktiivset mudelit võiks võimalikult palju erinevates valdkondades rakendada,” lisas ta.
Kas “turunda enne turustamist” on jätkusuutlik strateegia?
Tulemuslikud meeskonnad võivad lubada endale ka tavalisest agiilsemat turundusstrateegiat. “Turunda enne turustamist” on käsitus, mille kohaselt turundab ettevõte välja lahendust, mis tegelikult eksisteerib hetkel vaid paberil, selgitas Wawrzynów. Sellise riskantse strateegia kasutamisel ei saa aga lahendused jääda vaid teooriaks, taolist turundust on võimalik läbi viia vaid siis, kui idee taga on võimekas, tulemuslik ja tehniliste oskustega meeskond, kes on valmis kontseptsiooni väga lühikese aja jooksul reaalsuseks muutma.
Kas selline kontseptsioon on aga pikas perspektiivis jätkusuutlik?
Saatejuht Fabio Bianchi leidis, et “turunda enne turustamist” meetodile on potentsiaalselt jätkusuutlikum lähenemisviis, mis võiks edukas olla just tugevalt reguleeritud sektorites. Alternatiivne lahendus sarnaneb Accelerate Estonia missiooniga: enne müügitööd tõestatakse uue toote või teenuse funktsionaalsus läbi esmase piloot- või prototüübi testimise. Rätsep oli seejuures päri, et avaliku sektori toetuse saamiseks ainult müügist ei piisa. Et saavutada riigi tugi uue turu avamisel, on vaja konkreetseid andmeid, mida on võimalik koguda näiteks mõjuanalüüsi või piloodi näol.
Kas mõttevahetus tekitas huvi? Kuula arutelu pikemalt Oxentia kaheosalise taskuhäälingusaates Bringing new ideas to life.
Kas sinu ettevõte soovib tuua turule innovatiivset lahendust, kuid praegune seadustik sellist turgu ette ei näe? Loe meie töö kohta lähemalt kandideerimise lehelt ning saa teada, kuidas Accelerate Estonia meeskond võib Sulle regulatiivsete barjääride murdmisel abiks olla.