NutriLoop
Selle projekti elluviimise ajal keskendus Accelerate Estonia laiemalt avaliku- ja erasektori koostööprojektidele, programmi arenedes valiti kitsam fookus - aidata uuenduslike lahenduste turule jõudmist, eemaldades neid takistavad seadusandlikud barjäärid.
Ülemaailmses toidu tootmises kasutatakse suuresti sünteetilisi väetisi ning biojäätmed on hetkel oluline kasutamata ressurss. Eestis läheb hetkel umbes 76% biojäätmetest segaolmejäätmete hulka, millest jõuab ringlusesse vaid 11% ning paljudes piirkondades puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus.
Kuigi riigid tunnetavad probleemi pakilisust, puudub neil sageli infrastruktuur biojäätmete tõhusaks kogumiseks ja taaskasutamiseks.
Biojäätmete kasutamise süsteemi puudumisel täituvad prügilad biojäätmetega, nii suurendades veelgi maailma kasvuhoonegaaside heidete kogust. Samuti kaotame biojäätmete mittetöötlemisel väärtuslikke toitaineid, mida võiks kasutada kestlikuma põllumajanduse arendamiseks.
Paljudes riikides puudub aga korralik süsteem biojäätmete kogumiseks ja töötlemiseks ning inimeste teadlikkus biojäätmete olulisusest on madal.
2025. aastaks kõik EL-i riigid suunama ümbertöötlemisse vähemalt 55% segaolmejäätmetest. Biojäätmete väärindamata jätmine pole aga kahjulik vaid loodusele, põllumajandussektor jääb ilma ka majanduslikest kasudest. Eesti on seejuures suuresti sõltuv import väetistest, mille hinnad tõusevad ning kättesaadavus väheneb.
NutriLoop asendab sünteetilised väetised loodusliku väetistega, mis on toodetud biojäätmetest. Protsess algab biojäätmete kogumisega kohalikest allikatest, näiteks restoranidest, kontoritest ja turgudelt. Seejärel muudetakse biojäätmed bioväetiseks, kasutades EM (efektiivsete mikroorganismide) fermentatsioonitehnoloogiat, mis rakendab kasulike mikroobide segu orgaanilise materjali lagundamiseks ja mulla tervise parandamiseks.
Bioväetiste tõhususe ja majandusliku elujõulisuse tagamiseks testitakse neid koostöös köögiviljakasvatajatega, luues ringmajandusliku süsteemi, mis toob kasu nii keskkonnale kui ka põllumajanduskogukonnale.
Lahendus aitab kogu ühiskonnal liikuda tavapõllumajanduselt taastavale, võimaldab lahendus luua naturaalsema toitainete ringluse ning kasvatada rohkem kohalikku puhast toitu.
Projekti eesmärk on luua bioväetistele uus turg, kutsuda biojäätmete käitlemise valdkonda uuendajaid ning harida põllumehi ja tarbijaid. Projekti kaudu luuakse kogukondlik lahendus biojäätmete kogumiseks ja kasutamiseks, et viia ellu kolmeaastane mulda parandava põllumajanduse kava, mida saab laiendada eri kogukondadesse, edendades kestlikku põllumajandust ja parandades mulla tervist ning toidu kvaliteeti.
Projekt viis läbi üheksakuulise eksperimendi, testides personaliseeritud biojäätmete kogumissüsteemi Telliskivi restoranides, Balti Jaama turul ja kontorites, näiteks LHV, LIFT99 ja Utilitas. Kokku koguti 5100 liitrit biojäätmeid, mis vastab tuhande majapidamise iganädalasele jäätmekogusele.
Toodetud bioväetisi testiti koostöös 11 köögiviljakasvatajaga, sealhulgas Pöörasoo, Mahe Eeriksaare talu ja Tartu maheaiaga, toetades keskkonnasõbralike taastavate põllumajandusmeetodite rakendamist.
Testide tulemused näitasid, et bioväetised sobivad hästi mahepõllumajandusse, neid on ohutu kasutada ja nad taastavad mulla seisundit, lisades kasulikke orgaanilisi mikroelemente. Tehasesse jõudnud biojäätmete peal tehtud testide tulemused näitasid, et biojäätmed olid puhtad ning ei sisaldanud peale orgaanika peaaegu üldse plastmassi ega muid anorgaanilisi aineid. Projekti tulemusel bioväetistega kasvatatud mais sisaldas rohkem toitaineid ja taimed olid erinevatele keskkonnateguritele ja stressoritele vastupidavamad.
Projekti tulemina leiti, et Eestis biojäätmete taaskasutuse potentsiaal on suur ning kohalike puhaste orgaaniliste väetiste tootmisel ja kasutamisel on oluline roll kodumaise köögiviljakasvatuse edendamisel.
