Iseseisvate veepuhastusrobotite võimaldamine

Maailmas üha kasvav mageveepuudus on jõudmas ohtliku piirini – kui vee tarbimine jätkub samas tempos, on 2050. aastaks planeedi magevee nõudlus tõusnud 40% võrra. Puhas vesi on aga hinnaline ja piiratud ressurss, ilma milleta inimkond hakkama ei saa. Olmereovee taaskasutamine võib seejuures oluliselt leevendada ähvardavat veenappust.

Täna troonivad vee taaskasutuse valdkonnas valdavalt tsentraalsed süsteemid, mis koguvad majapidamistelt olmereovett ning puhastavad seda ühes keskjaamas. Kuigi veepuhastusjaamad on linnades üsnagi tõhusad, ei ole neist abi hajaasutustes, maapiirkondades või muust maailmast “äralõigatud” asumites, kus ei pruugi isegi olla veevõrku.

Kuigi Eesti on põhjavee poolest rikas, on nii riigi elanikkond kui ka veevarud ebaühlaselt hajunud, mistõttu ei saa me lootma jääda vaid vee taaskasutamise jaamadele. Eesti mure on seejuures vaid piisk meres – aastaks 2025 elab eeldatavasti pool maailma elanikkonnast n-ö veestressis piirkondades.

Kehtivad Eesti seadused ei toeta ja kohati ei võimalda autonoomsete veepuhastusrobotite kasutuselevõttu. Seadusandluses on palju tõlgendusruumi. Seega on turuosalistel, kes soovivad pakkuda lokaliseeritud veepuhastust, vähe õiguskindlust nii keskkonnaametnike kui reguleerija ootuste osas.

Kohalikud vee taaskasutuse tehnoloogiad pakuvad leevendust nii veenappusega linnades kui ka vee- ja kanalisatsioonivõrguta piirkondades.

Eesti idufirma Spacedripi automatiseeritud ning lokaalsed veepuhastusrobotid on abiks kohtades, kus on vähe puhast vett ning reovee ärajuhtimine logistiliselt raskendatud. Seejuures ei pea kasutajad muretsema veevõrgu olemasolu pärast, sest lahendus töötab autonoomselt. Lahenduse elluviimiseks 1,5 miljonit eurot kaasanud ettevõtte on seni leidnud kliente nii kaitseväe-, arendus-, turismi- kui ka avalikus sektoris.

Projekti tulemina tuvastati, et olemasolev seadusandlik raamistik ning selle lisadena käsitletavad standardid on iseenesest piisavad, et lokaalsed reovee ümber töötlemise lahendused saaksid turul opereerida. Küll aga leiti projekti käigus, et mitmete projektide puhul on takistuseks saanud puudulik tõlgendus või kohalike omavalitsuste ning vee-ettevõtete teadlikkus uudsete tehnoloogiate arengutest ning kaasnevatest võimalikest kasudest.

Koostöös Kliimaministeeriumiga analüüsiti tarvilikkust tuua seadusandlusesse otsesemal viisil sisse hall-, tehnilise- ja tarbevee definitsioonid, kuid leiti, et senine käsitlus definitsioonide kasutamisel ehitusstandardites on antud hetkel piisav ning ei ole otsene turutõke.

Valdkonnas täiendavate arengutena on vaja laiemat koordinatsiooni ning osapoolte omavahelist avatud suhtlust, et teave uudsetest lahendustest jõuaks selgelt ka otsustajateni kohalikes omavalitsustes, vee-ettevõtetes kui ka Keskkonnaametis. Projekti osana viidi koostöös Keskkonnaametiga läbi ka seminar kohalikele omavalitsustele, milles tutvustati lähemalt, kuidas lokaalsed reoveepuhastusseadmed nii õiguslikult kui tehniliselt Eestis opereerida saavad. Positiivne näide valdkondlikest arengutest on hiljuti Viimsi valla poolt algatatud innovatsiooniprojekt, milles hakatakse Prangli saarel lokaalselt reovett taaskasutama.