KYC andmete koondamine

Kohustatud isikud, sh finantsteenustepakkujad, kulutavad aastas sadu miljoneid eurosid, et teostada “tunne oma klienti” ehk KYC kontrolle. Samas heidetakse finantsteenusepakkujatele ette nende ehk KYC protseduuride liigset bürokraatiat ning aegadnõudvaid küsimustikke. Seejuures koguvad pangad sageli andmeid, mis pole täpsed või on juba mõne teise panga poolt kogutud, duplikeerides tarbetult eelnevalt läbi viidud kontrolli.

Kui isik avab uue pangakonto, sooritab tehingu notaris või sõlmib kindlustuslepingu, peab pank või mõni muu kohustatud isik läbi viima „tunne oma klienti“ ehk KYC-protseduuri. KYC-kontroll on vajalik rahapesu tõkestamise (AML) ning terrorismivastase võitluse (CFT) seaduste ja regulatsioonide järgimiseks.

Kohustatud isikud peavad kliendi suhtes rakendama hoolsusmeetmeid: tuvastama isiku identiteedi, ärisuhte eesmärgi ja olemuse ning hindama teisi riskitegureid.

Hetkel puuduvad aga ühtsed süsteemid ja standardid, mistõttu läheneb iga kohustatud isik KYC-le erinevalt. Mõnikord kogutakse andmeid paberkandjal või näost-näkku kohtumistel, mis muudab andmed masinloetamatuks.

Kliendid võivad sattuda olukorda, kus erinevad pangad küsivad korduvalt samu andmeid. Sageli on vajalikud andmed juba olemas riigil või teistel pankadel, kuid need pole kättesaadavad, masinloetavad ega jagatavad. Samuti ei luba õigusraamistik kohustatud isikute kogutud andmeid reaalajas jagada ega digitaalselt piiriüleselt vahetada.

Seetõttu kulutavad kohustatud isikud aastas sadu miljoneid eurosid KYC-kontrollide teostamiseks ja kliendid peavad kulutama sama palju tunde vajalike andmete esitamiseks.

KYCeri rakendus või portaal võimaldaks kliendil luua enda KYC-profiili, mis koondab enimlevinud KYC-andmed erinevatest, sealhulgas riiklikest andmebaasidest.

Nii omaks juba suur osa andmetest n-ö „riiklikult tunnustatud templi“, tänu millele poleks enam vaja andmete õigsust uuesti kontrollida. Lahendus ei piirdu ainult riiklike ja rahvusvaheliste andmebaasidega, vaid annab võimaluse ka kohustatud isikutel jagada oma kogutud ja juba kontrollitud andmeid.

Lahenduse keskmes on siiski klient, kes otsustab ise, kellega soovib oma KYC-profiili jagada. Isikul on võimalus jälgida, kellega ta on andmeid juba jaganud, ning jääb alati õigus andmete jagamiseks antud nõusolek tagasi võtta. KYC-profiili loomine ja selle jagamine toimub vaid ühe nupuvajutusega.

• Isikul on võimalik proaktiivselt ise algatada oma KYC andmete kogumine. Andmed koondatakse ning edastatakse kohustatud isikutele grupeeritud kujul.
• Profiil on alati ajakohane, sest andmed jooksevad profiili reaalajas. 
• KYC profiilid on suunatud originaalallikate kasutamisele (nt. andmed, mille riik on kogunud/loonud), kuid andmevahetus on võimaldatud ka kohustatud isikute endi vahel. 
• Tehniline lahendus võimaldaks andmeid seejuures ka riigile tagasi saata – näiteks teavitada rahvastikuregistrit isiku tegeliku elukoha kohta.

Lahendus vähendaks bürokraatiat ning KYC-le kuluvaid ressursse, olgu see siis andmete kogumiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks vajaminev aega või raha. 

Tänu infojagamisele paraneks oluliselt ka kogutud andmete kvaliteet ja usaldusväärsus. Andmete automatiseeritud haldamine ja analüüsimine (nt XBLR GL) soodustaks ka paremat ning täpsemat riskiennetust ja riskide tuvastamist. Lõppude lõpuks, mida tõhusam on riskide tuvastamine ja ennetamine, seda usaldusväärsem on ka riik ise.

RIA (Riigi Infosüsteemi Ameti) eesti.ee keskkond avaldas esmalt huvi toote tehnilise lahnduse väljatöötamiseks – nii sündis ka projekti prototüüp. 

Siiski ei osutunud KYC tollel hetkel RIA fooksuvaldkonnaks. Uue arenduspartnerina kaasati aga RIK (Registrite ja Infosüsteemide Keskus), kelle läbi viidud huvigrupiintervjuud kinnitasid vajadust ning huvi taolise teenuse/toote järgi. Koostöös RIKiga viiakse hetkel ellu KYCeri pilootprojekt, mille käigus on kavas aastaks 2025 käivitada taoline teenus/toode äriregistri osana.