Kestliku rahastuse taksonoomia

2022. aastal kehtestati Euroopa Liidu säästva rahanduse taksonoomia, mis loob uue standardi investeeringute seostamiseks keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Praegu on vaid 14% Eesti ettevõtetest seadnud endale jätkusuutlikkuse eesmärgid, näitlikustades vajadust lahenduste järele, mis lihtsustavad ettevõtete jaoks kestlike standardite kasutamist.

Taksonoomia koosneb kriteeriumitest, mille põhjal on võimalik teha kindlaks, kas käesolev projekt on oma loomult kestlik või mitte. Riigid pakuvad aina enam projektidele tuge ning rahastust põhinedes just taolistel kestlikel kriteeriumitel.

Samas on, omamata õigeid tööriistu, ettevõtetel keeruline näidata oma pühendumust jätkusuutlikkusele, sest neil puuduvad lihtsad tööriistad ja andmebaasid, mille abil hinnata oma tegevuste vastavust seatud kriteeriumitele.

Suurim väljakutse on seejuures väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), kellel sageli puuduvad vajalikud ressursid nõuete täitmiseks ja teadmised, kuidas oma tegevust keskkonnaalastele standarditele vastavaks kohandada.

Sustaxo on loonud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks praktilise ja lihtsa tööriista, mille abil hinnata oma tegevuse keskkonnamõjusid ja kohandada oma äristrateegiat positiivsete keskkonnamõjude suurendamiseks. Reaalmajanduse põhimõtteid järgides kogub lahendus kokku andmed ettevõttelt, partneritelt ja avaliku sektori andmebaasidest – nii vähendades ka osapoolte halduskoormust.

Projekti eesmärk on luua Euroopa kestliku rahastuse taksonoomiast lähtuv lahendus, mis lihtsustaks finantsasutustele ja suurettevõtetele kohustuslike analüüside ja aruannete koostamist, kuid oleks samas kättesaadav ja hoomatav ka väikeettevõtetele.

Sustaxo lõi lahenduse standardiseeritud kliima mõjude, eriti kasvuhoonegaaside heitkoguste, mõõtmiseks ja hindamiseks, nii võimaldades väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEdel) hinnata oma keskkonnasäästlikkust. Hindamist nähti seejuures ülimalt olulisena näiteks laenu taotlemisel ja hangetel osalemisel.

Sustaxo lahendusega loodi konkreetse ettevõtte andmete põhjal keskkonnamõjude ulatuse hinnang, mida on võimalik esitada oma koostööpartneritele või rahastajatele. Esmaseks enesehindamise tulemuseks näeb ettevõte näiteks energiaintensiivsust teenuse kohta, ettevõtte tegevuskohaga seotud jalajälge ja töötajate tööle-koju liikumise nind ärireiside mõjusid.

Projekti eesmärk oli lõpuks luua piirkonna suurim kliima mõju andmehoidla, mis pakub võrdlevaid ülevaateid, et aidata ettevõtetel oma tulemusi võrrelda. Kuigi platvorm pakkus algselt üldisi keskkonnasäästlikkuse soovitusi, pakub ettevõte nüüd individuaalsetele ettevõtetele kohandatud nõuandeid.