Töötajaskonna investeerimispakett

Valdav osa Eesti inimestest ei kogu järjepidevalt raha ega planeeri pikajalisi investeeringuid. See peegeldub ka statistikas: Eesti kodumajapidamiste säästumäär on nullilähedane. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eestlaste säästumäär 13,7%, 2022. aastaks langes number aga 0,2%-ni.

Kuivõrd on Eestlaste finantstervis hiljuti paranenud – eriti säästmise näol – ei ole senised jõupingutused piisavad. Täna puuduvad Eestis soodsad tingimused, seadusandlus ja tööandja motivatsioon, mis toetaksid elanike elukestvat harjumust koguda ja investeerida keskpikas perioodis ning tagada rahva seas majanduslik turvatunne.

Üksnes säästude ning pensioni kogumine ei ole elanikkonna majanduslikuks kindlustamiseks tõhus. Eestlased soovivad lisaks pensionile koguda raha ka muudeks suuremateks väljaminekuteks nagu eluaseme ost, remont, haridus ja reisimine.

Igapäevased säästud ei pruugi sellisteks väljaminekuteks olla piisavad – kuigi üha populaarsemaks on kasvamas investeerimiskontod, jõuavad täna nendeni üksnes parema finantskirjaoskusega inimesed. II-st või III-st sambast raha varem väljavõtmisel ei kehti aga maksuvabastused.

Riigile on inimeste majanduslik käekäik oluline. Tähtis on nii julgustada üldist vastutustundlikku hoiakut oma finantside suhtes kui ka sisendada jätkusuutlikku investeerimisharjumust. Seega võimaldab Eesti riik juba erinevaid meetmeid ja maksueeliseid, mille eesmärk on soodustada investeerimist – tänaseks on Eestis loodud töötajate pikaajaliseks motiveerimiseks ettevõtte osalusoptsioonide eriregulatsioon, mis vabastab erisoodustusmaksust üle kolme aasta kestvad optsiooniprogrammid.

Rakendus praktikas on aga tagasihoidlik. Vaid väike osa ühiskonnast kasutab eelmainitud võimalusi ning suur osa elanikkonnast ning kapitalist jääb investeerimismaastikule kaasamata. Maksuvabastust kasutab vaid umbes 1% ettevõtetest, seejuures peamiselt idu- ning börsil noteeritud ettevõtted. Arvesse tuleb võtta ka seda, et osalusoptsioonid on üsnagi riskantne finantsvara, millesse investeerimine ei taga alati piisavat riskide hajusust, eriti algajale investeerijale.

Rahva finantsolukorra parandamine eeldab pensioni ja säästmise kõrval ka võimalust mugavalt ja veelgi lihtsamalt investeerida keskpikas perspektiivis.

Accelerate Estonia programmiga liitunud ettevõte Grünfin on välja pakkunud konkreetsed lahendused, kuidas läbi tööandjate kaasamise parandada Eesti investeerimiskeskkonda ning tõsta märkimisväärselt huvi pikaajalise investeerimise vastu. Selleks on aga esmalt oluline motiveerida tööandjaid.

Üheks ettepanekuks on osalusoptsioonide maksuerisuse laiendamine muudele investeerimistoodetele, mis on olemuselt rohkem laiapõhjalised ja riske hajutavad. Kuna investeerimistoodete riskitase oleks sarnane pensionifondidega, sobiks instrument ka palju laiemale ühiskonnagrupile.

51% Eesti elanikest soovib, et tööandja panustaks pensionikogumisse palgatõusu arvelt. Antud ettepanek loobki mudeli, kus investeeringuid teeb tööandja töötaja eest ning töötaja jaoks. Lahendus eeldaks pikaajaliste (näiteks üle 3-aastaste) kogumisprogrammide vabastamist erisoodustusmaksust ja nende maksustamist sarnaselt optsiooniprogrammidele vaid tulumaksuga.

Maksuerisus rakendub kui tööandja teeb lisaks palgale töötaja eest investeeringu. Kuna investeeringu teeb tööandja lisahüvena, loob see riigile ka uue maksutulu baasi.

Tööandjate suurema kaasatusega oleks võimalik soodustada uute investeerimisharjumuste teket varasemast rohkemates inimestes. Lahendus tekitab uue võimaluse koguda ja kasvatada raha mugavalt ning automaatselt, kaasates neid, kes vajavad seda enim – inimesed, kellel puuduvad varasemad teadmised ja julgus investeerimisteekonnaga alustada.

Grünfin ja Accelerate Estonia leiavad, et pakutud seadusemuudatustega suureneks märgatavalt inimeste arv, kes tegelevad aktiivselt pikaajalise investeerimisega.

Laialdasem harjumus investeerida parandaks omakorda elanikkonna rahalist käekäiku, potentsiaalselt vähendades ühiskondlikku ebavõrdsust ning majanduslikke surveid.

Antud seadusemuudatuse rakendamise raames arendab Grünfin välja piloodi, mille edukal testimisel ning Eestis riiklikul tasandil valideerimisel, saab lahendust hõlpsamalt kohaldada ning vajadusel eksportida ka teistesse riikidesse. Kavandatud regulatiivne muudatus tooks mängu ka uue turusegmendi: kuna tööandjal on tänu maksusoodustusele rahaliselt soodsam oma töötajate eest investeerida, tekib ka võimalus tulumaksu näol kaasata täiendavat tulu riigieelarvesse.

Koostöö käigus kaasab Accelerate Estonia vajalikke osapooli ning viib läbi mõjuanalüüsi antud lahenduse osas inimeste finantskäitumisele ning majandusele.

Grünfin pakutud tööandja investeerimislahendus Accelerate Estonia programmis  jõudis 2024. aasta lõpuga finišisse. Ehkki projekt ei kasvanud välja toimivaks lahenduseks, sai selle raames läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs, mille käigus kaardistati nii töötajate kui ka tööandjate vajadusi. Kokkuvõtlikult näitas mõjuanalüüs, et kui Grünfini lahendust ja seda käsitletavat seadusandlust disainida läbimõeldult, on võimalik luua teenus, millest võidavad nii elanikkond, tööandjad, kui ka riik. See soodustaks nii elanikkonna rahatarkuse, säästumäära ja investeerimisaktiivsuse tõusu kui aitaks luua uue finantsteenuste turu. Lisaks tooks investeerimispakett 10. aastase perioodi jooksul riigieelarvesse 5 kuni 7 miljonit eurot lisaraha. 

Huvi tööandja investeerimispaketi rakendamise vastu on olemas. 60% töötajatest oleksid huvitatud tööandja investeeringutest ning 74% panustaksid investeeringule veel omalt poolt juurde. Seda nähakse võimalusena, kuidas finatskindlustatust tõsta. Eriti kuna 43% Eesti tööealisest elanikkonnast hindab oma materiaalset kindlustatust pigem halvaks või väga halvaks.

Ka tööandjad näevad lahenduses potentsiaali – 76% uuringus osalenud tööandjatest kaaluksid lahenduse kasutuselevõttu oma ettevõttes. Kuid kõige olulisemaks motivaatoriks peavd nad lahenduse juures maksusoodustuse rakendamist. Ilma selleta on huvi vähene. Sellest lähtuvalt oli ka mõjuanalüüsi üheks eemsärgiks kaardistada võimalikud maksusoodustuste rakendamise olukorrad ning nende mõju. Selgus, et kui soodustus on mõistlikult piiritletud siis on olemas kaks lahenduskäiku, kus lisaks tööandjale ja töötajale, teenib positiivset tulu ka riik. 

Praeguse maksustamisregulatsiooni korral on tööandjate huvi lahenduse vastu vähene, mistõttu pole ka lahendus kasutust leidnud ning seetõttu ka ühiskondlikku mõju avaldanud. Analüüsist saadud info ning Grünfini kogemused jätsid maha väärtusliku teadmistepagasi, mida on kindlasti võimalik aluseks võtta tulevases õigusloomes. Mõjuanalüüsi terviktekst on kättesaadav siit ning selle kohta koostatud kokkuvõtet on võimalik lugeda siit.