Uuendtoidu turule pääsemise kiirendamine

Toidutootmine moodustab umbes 30% ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest, kusjuures ainuüksi loomakasvatus põhjustab 14,5%. Intensiivne põllumajandus kasutab 70% mageveevarudest ja põllumajandusest tingituna hävib igal aastal 6 miljonit hektarit metsasid. Ebatervislik toitumine põhjustab 11 miljonit surmajuhtumit aastas, samas kui antibiootikumide kasutamine põllumajanduses soodustab resistentsete bakterite levikut.

Toidutööstuse innoveerimine on üks mõjusamaid viise inimkonna jalajälje vähendamiseks meie planeedil. Toidu tootmise jätkusuutlikumaks muutmisega saame muuta ka toidu, mida me sööme, tervislikumaks ja maitsvamaks. Paljud ettevõtted nii Eestis kui ka mujal töötavad välja uudseid ja leidlikke lähenemisviise, et toota meie ellujäämiseks (ja naudinguks) vajalikke toiduaineid. Hiljutised läbimurded biotehnoloogias pakuvad ka uudseid meetodeid toidu tootmiseks ning ka uusi koostisosade allikaid, et asendada loomseid ja hävitusliku kõrvalmõjuga toidu koostisosi.

Nende toodete turule toomine Euroopa Liidus võib osutuda aeganõudvaks ja kulukaks.

Uuendtoidu loa taotlemise protsessi pikendab ka kontrollorgani poolt seisukoha ootamine, mis võib võtta aega kuid, mõnel puhul isegi aastaid. Säärane patiseis kimbutab uuendtoidu ettevõtjaid, kes peavad leidma viise, kuidas oma toote ohutust tõendada ning teostama hulga kulukaid toiduanalüüse – seejuures teadmata kui pikaks taotlemisprotsess võib kujuneda. Puudub lõplik kontrollnimekiri, mida uut toodet turule toov ettevõte saaks järgida, et veenduda valmisolekus EFSA-lt uuendtoidu luba taotleda.

Seetõttu sõltub uuendtoidu ettevõtete saatus suurel määral erakonsultantidest, kes aitavad neil kaardistada kõikvõimalikud katsed, mida ettevõte peaks oma toote ohutuse tõestamiseks läbi viima. Kõik see muudab protsessi äärmiselt kulukaks ja aeganõudvaks, kuna ettevõttel peab laveerima EFSA, konsultantide ja teaduslaborite vahel, teadmata mis neid ees ootab.

ÄIO ja Gelatex töötavad koostöös Accelerate Estoniaga selle nimel, et meie toidusüsteemid saaksid areneda nii, et innovaatoritel üle maailma oleks Euroopa Liidu uuendtoidu lubade taotlemisel abiks Eesti riik. Toiduinnovatsiooni väljakutse seisneb vajaduses tagada meie kõigi tarbitava toidu ohutus. See oluline ettevõtmine sisendab tarbijate usaldust turul olevate toiduainete terviklikkuse, läbipaistvuse ja ohutuse suhtes.

Euroopa riigid on usaldanud selle ülesande Euroopa Toiduohutusametile ehk EFSA-le, kelle ülesandeks on kinnitada ja reguleerida toiduturgu Euroopas. EFSA on loonud väga põhjaliku protsessi, kontrollimaks, et uus toiduaine ja/või selle tootmisprotsess on ohutu.  Tihti pole meiesugused tavatarbijad selle protsessiga kursis, sest peame toiduohutust iseenesestmõistetavaks.

Projekti lõppeesmärk on vähendada ettevõtete sõltuvust erakonsultantidest ning teha uute lahenduste turule sisenemise palju lihtsamaks, kuna mittetraditsiooniliste allikate (nagu saepuru) või uuenduslikel ja ringmajandust edendavate lahenduste väljatöötamine on juba isegi keeruline. Pikemas perspektiivis on eesmärk muuta Euroopa tarbijate toidulauda tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks ning Eestist saab tuule tiibadesse täiesti uus sektor.

Programmi raames kaardistasid ÄIO ja Gelatex oma toodetega läbi pilootprojektid, mille käigus koguti ettevõtete kaasuste varal võimalikult palju teadmisi selle kohta, millised kadalipud peavad uuendtoidu ettevõtted esmalt läbima, et olla kooskõlas EFSA seatud nõuete ja toiduohutusprotsessidega.

Accelerate Estonia ja Civitta AS viisid läbi mõjuanalüüsi, mille eesmärk oli kaardistada uuendtoidu sektori väljakutsed, regulatsioonid ning hinnata selle majanduslikku potentsiaali. Uuringu keskmes oli uuendtoidu teadmusüksuse loomise mõju Eesti toiduainetööstusele ning alternatiivsete lähenemiste kaardistamine toiduinnovatsiooni edendamiseks.

Peamised järeldused olid, et Eesti toiduainetööstus on madala lisandväärtuse ja piiratud teadus- ja arendustegevusega ning et keskkonnaprobleemid ja regulatiivsed takistused mõjutavad sektori arengut. Uuendtoidu arendamine on teadusmahukas valdkond, kus Eestis tegutsevad peamiselt iduettevõtted, samas kui Euroopas domineerivad suurettevõtted. EFSA riskihinnangu saamine on keeruline ja aeganõudev. Analüüs tõdes, et riikliku strateegia puudumine takistab sektori arengut, kuid selle loomine võiks toetada teaduspõhiste töökohtade ja innovatsiooni kasvu.

Analüüsi käigus pakuti välja neli arengusuunda: nõustamisfookusega tugiüksus, laiemate funktsioonidega teadmusüksus, EFSA kratt tehisintellektil põhinev lahendus ja innovatsioonitoetuste korrastamine. Need aitaksid vähendada bürokraatiat ning kiirendada uuendtoidu turule toomist.

Töögrupi tegevuse tulemusena koostatakse teekaart, mis toetab ettevõtteid info ja finantseerimise leidmisel ning aitab EISA-l alustada rahvusvahelist koostööd. Uuendtoidu teenusele määratakse vastutaja, kes vastutab protsessi pideva uuendamise eest.

Mõjuanalüüs rõhutas, et uuendtoidu sektoril on suur ekspordipotentsiaal ja rahvusvahelise koostöö edendamise võimalused. Eesti avalik sektor on pühendunud tugeva tugistruktuuri loomisele, et aidata uuendtoidu ettevõtetel Euroopa regulatiivses raamistikus navigeerida ja innovatsiooni kiiremini turule tuua.

2024.aastal mais toimunud Latitude59 konverentsil korraldati ka esimene avalik uuendtoidu maitsmine, mis demonstreeris riikliku innovatsioonilabori eesmärki vähendada bürokraatiat ja edendada innovatsiooni.