Erinevad kliendid
Eesti mehitamata lennunduse sektor kasvab kiiresti, ajendatuna idufirmade mahukast arendustegevusest ning praegusest geopoliitilisest olukorrast. Kiire arenguga on esile kerkinud mitmeid seadusandlikke väljakutseid, mis takistavad ettevõtetel tooteid soovitud kiirusega testida ja turule tuua. Accelerate Estonia teeb koostööd nii avaliku kui ka erasektoriga, et leida nendele piirangutele praktilisi lahendusi.
Mehitamata süsteemide arendamine on toonud kaasa takistusi erinevates õigusvaldkondades. Ehkki konkreetsed kasutusjuhud ja sellest tulenevalt ka seadusandlikud väljakutsed on erinevad, saab eristada kahte valdkonda, mis tekitavad probleeme enamikule mehitamata süsteeme arendavatele ettevõtetele: lennundusseadus ja elektroonilise side seadus.
Mehitamata õhusõidukeid arendavad ettevõtted liigituvad tavaliselt lennunduse erikategooria alla, mis nõuab keeruliste käitamislubade taotlemist. Mida paindlikumat lennuluba taotletakse, seda suurem bürokraatia sellega kaasneb. See aga võib muuta drooniarenduse väga keeruliseks, eriti alustavate ettevõtete jaoks. (Põhjalikuma ülevaate saamiseks mehitamata lennunduse erikategooriate kohta vaadake meie 2025. aasta lõpus avaldatud analüüsi.)
Eraettevõtetega koostööd tehes oleme tuvastanud selge ühise huvi – drooniarendajad vajavad tavapärasest lennuliiklusest eraldatud testalasid, kus saaks mehitamata õhusõidukeid käitada lihtsustatud reeglite alusel. Testalad saavad pakkuda ettevõtetele võimalust lennutada oma varajases staadiumis tooteid ilma, et oleksid täidetud kõik lennundusregulatsiooni nõuded. Samal ajal on õhuruum muule lennuliiklusele suletud ja testalade asukohad ei ole tihedalt asustatud, mistõttu on ka võimalik kahju maapinnal väike.
Tänaseks on väljatöötamisel neli testala, mis pakuvad ettevõtetele lihtsamaid reegleid droonide käitamiseks. Accelerate Estonia teeb koostööd kõigi allpool loetletud asutustega, et need vastaksid parimal viisil erasektori vajadustele ja pakuksid terviklikku lähenemist testimisvõimalustele üle Eesti.
Planeeritavad testalad:
Arendusjärgus olev testala Tartust põhja pool, lennualaga 10 x 30 km ning planeeritava maksimaalse kõrgusega 2,8 km. Ettevõtted saavad ala kasutada ilma erikategooria käitamisloata ning riskihindamise viib läbi testala operaator.
Juba tegutsev testala Põhja-Eestis Sisekaitseakadeemia linnakus, lennualaga 11 x 50 km ja maksimaalse kõrgusega 1,5 km. Lendudeks on vajalik erikategooria käitamisluba, samas on loa taotlemine akadeemia toel lihtsustatud. Arendamisel on elektroonilise side segamise võimekus.
Nurmsi testala kasutavad praegu juba Kaitseliit, Kaitsevägi ja liitlased, kuid see on avatud ka eraettevõtetele teadusuuringuteks. Kesk-Eestis, Paidest ida pool asuv 11 km raadiusega testala toimib kaitselennundusmäärustiku alusel ehk lihtsustatud tingimustel.
Metrosert plaanib avada Eestis erineva funktsionaalsuse ja suurusega testalasid. Väiksem ala on planeeritud Tallinna lähedale ja suurem lennuala Lääne-Eestisse, kus hakatakse pakkuma ka BVLOS (Beyond Visual Line of Sight ehk nägemisulatusest kaugemal) lendamist koos elektroonilise sõjapidamise funktsionaalsustega. Lisaks pakub keskus testimisvõimalusi tootearenduseks ning teadus- ja arendustegevuse tuge erinevate mehitamata lahenduste väljatöötamiseks.
Lisateavet planeeritud testalade kohta leiate Accelerate Estonia poolt 2025. aasta lõpus avaldatud põhjalikust analüüsist.
Teine oluline mehitamata õhusõidukite arendusvaldkond on nende testimine elektroonilise sõjapidamise ehk side segamise tingimustes. Praegu on side segamine rangelt piiratud ja lubatud vaid Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile rangelt reguleeritud olukordades. Eestis tegutsevad drooniarendusettevõtted peavad aga oma tooteid testima tingimustes, kus raadioside katkeb. See nõuab õigusraamistiku loomist, mis võimaldab elektroonilise side segamist tootearenduse ja testimise eesmärgil.
Accelerate Estonia on koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga ajakohastanud elektroonilise side seadust, et sidesegamine oleks lubatud ka teadusasutustele tootearenduseks ja teadustööks. Teadusasutused saavad seda aga omakorda teenusena eraettevõtetele pakkuda. Seaduse muutmise eelnõu on ettevalmistatud ja läheb Riigikokku 2026. aasta sügisel.
Need arengud teevad Eestist ühe paindlikuma keskkonna mehitamata õhusõidukite arendamiseks ja testimiseks. Töö aga jätkub – kui praegu on fookus eelkõige kaitsetehnoloogial, siis tulevikus on vaja lihtsustada protsesse ka tsiviilkasutuses. Näiteks droonivedudel linnakeskkonnas ja U-space’ide loomisel. Eesmärk on tagada ohutus, piiramata seejuures uuenduslikke äriideid.
Sunly
Spacedrip
369 Mustermajad
